Asfaltbetoonkattele klaaskiudresti ehitusplaan

Asfaltbetoonkattele klaaskiudresti ehitusplaan

 

Täitmiseks killustiku padjakihi kasutamine on põhiline ehitusprotsess: ehituse ettevalmistamine → mõõtmine ja paigutus → pinnakihi eemaldamine → 20 cm paksune tsemendikillustiku stabiilne kiht → sorteeritud killustiku aluskiht → klaaskiudvõre → läbilaskev kiht → asfaldi pinnatöötlus tihendus kiht → 5cm paksune asfaltbetoonkate → tihenduskontroll → üleandmise vastuvõtt.

 

 

ⅠTsemendiga stabiliseeritud killustikalus

1 Teede ehitus:

Teepõhja täitmine ja tihendamine: Täitematerjal laotakse, tasandatakse, kastetakse ja niisutatakse ning pärast kastmist on vaja rullida ja tihendada. Veeremiskäikude arv määratakse katsetamise teel. Plaanime kasutada YZ{{0}}T vibreerivat rullikut ning kasutada ehitamiseks edasi-tagasi astmelist meetodit. Tihendusraja laius ei tohi olla väiksem kui 0,1 m ja sõidukiirus tihendamise ajal peab olema 2 km/h. Kattumisasend ei tohi olla vähem kui 0,5 m paralleelne tee telje suunaga. Sõites mööda tee telje suunda tihendatakse 12 hobujõulise konnatüüpi tihendiga 12-hobujõulise konnatihendajaga servad ja nurgad, kuhu mehhaaniliselt ei pääse, ning tihendamiseks kasutatakse kohalikke käsitsi puidust tihendajaid.

 

Peale teepeenra ehituse valmimist saab liiva ja killustiku materjalid autoga transportida ehitusplatsile teekatte ehituseks. Neid saab käsitsi transportida sillutamiseks kohapeal asuvale tööpinnale. Sillutise paksus peaks vastama projekteerimisnõuetele ja seejärel tihendada vibreeriva rulliga.

 

Purustatud kivi kvaliteet peaks vastama spetsifikatsioonide nõuetele ja liigitus peaks olema hea, ilma et osakeste suurus ületaks standardit. See ei tohiks sisaldada kivipulbrit ja killustik ei tohiks sisaldada tuulefossiile ega pehmeid kive.

 

Ⅱ Klaaskiudrest

1. Klaaskiudresti efektiivsus on tihedalt seotud teekatte töötlemisega. Enne ladumist tuleb teepinnalt põhjalikult eemaldada ained, mis võivad mõjutada resti ja põhjakihi nakketugevust, nagu rasv, värv, tihendusmaterjalid, veeplekid, mustus jne, et ladumispind oleks puhas ja kuiv. Klaaskiudvõre survetundlik alus on vees lahustuv aine. Kui teekattel on veeplekke, tuleks see paigaldada pärast teekatte kuivamist. Enne võre paigaldamist tuleb pihustada kiht kleepuvat õli. Kui liimiõlina kasutatakse emulgeeritud asfalti, tuleb võrk paigaldada pärast täielikku emulgeerimist ja kuivamist.

 

2. Klaaskiudresti ladumine ja kinnitamine

Võre paigaldamine võib toimuda traktorite või autode poolt modifitseeritud eriseadmetega või käsitsi paigaldamisega. Enne ladumise alustamist tuleks liimipind valida allapoole ning ülaltoodud värvid peavad olema ühes otsas, et hõlbustada ehitamist ja vältida liimipinna valele asetamisele. Võre paigaldamisel tuleb seda hoida tasane, pingul ja mitte kortsus, et võre pinge oleks efektiivne. Pärast ladumist tuleks see uuesti puhta terasest rullikuga rullida.

 

Praegu on levinud kaks klaaskiudvõre: isekleepuva liimiga ja ilma isekleepuva liimita. Isekleepuva liimiga tooteid saab laotada otse tasasele aluskihile, samas kui isekleepuva liimita tooted kinnitatakse tavaliselt terasnaeltega. Kinnitamiseks on vaja järgmisi materjale: ① 50 x 50 x 0,3 mm fikseeritud raudplekk, mis peab olema tasane ja mitte kõverdatud ning ümbritsev ala peab olema faasitud; ② 2-tollised terasnaelad.

 

Kui kasutate klaaskiudresti paigaldamiseks fikseeritud terasnaela meetodit, kinnitage esmalt fikseeritud raudpleki ja terasnaelte üks ots alumisele konstruktsioonile, mis on pihustatud kleepuva kihi asfaldiga ja terasnaela saab sisse lüüa või sisse lüüa. Pingutage võre pikisuunas ja kinnitage see osadeks, iga sektsiooni pikkus on 2-5 m. Seda saab segmenteerida ka vastavalt kokkutõmbumisvuukide vahekaugusele, ühenduskohtadesse asetades terasnaelad. Nõua, et klaaskiud oleks võre pingutamisel sirges ja pingutatud nii piki- kui ka põikisuunas.

 

Võre kattumine on pikisuunaline kattuvus, mille ülekatte laius on vähemalt 20 cm ja põiki ülekatte laius vähemalt 15 cm. Pikisuunaline ülekate tuleks asetada eelmise peale vastavalt asfaltkatte suunale. Kinnitamisel ei tohi terasnaelu naelutada klaaskiu külge ja klaaskiudu ei tohi ka otse haamriga lüüa. Kui avastatakse, et terasnaelad on pärast fikseerimist katki või raudplekk on lahti, tuleb need uuesti kinnitada. Pärast klaaskiudresti paigaldamist ja kinnitamist tuleb see mõõdukalt tihendada ja stabiliseerida kummist rullikuga, et tagada võre tugev nakkumine esialgse teekattega.

 

Tegelike ehitusprojektide puhul paigaldatakse klaaskiudrest vahetult pärast liimikihi õli pihustamist ja rull järgib seda tihendades. Mõju on hea ja ka klaaskiudrest ei ole lainetele kalduv.

 

Ⅲ Ehituslikud ettevaatusabinõud

1. Kontrollige rangelt segamaterjale vedavate sõidukite sisenemist ja väljumist ning keelake sõidukitel järsud pöörded, järsud pidurdamised ja segatud materjalide valamine võrekihile, et vältida klaaskiust võre kahjustamist.

2. Klaaskiudresti liim lahustub vees kergesti ja ehitust ei tohiks teostada vihmastel päevadel ega märgadel teedel.

3. Klaaskiust võred on valmistatud klaaskiust ja on altid inimese nahale ärritavale toimele. Ehituspersonal peab kandma kaitsekindaid.

4.Kui kasutatud kummist rehvirulli tuleb selle kaalu suurendamiseks täita veega, ei tohiks süstitav veekogus olla liiga täis, et vältida ülevoolu klaaskiudvõrele, mis põhjustab selle selja ja kõhu kleepuvuse kaotamist.

5. Kui klaaskiudresti paigaldamise käigus avastatakse, et esialgsel teepinnal on väikesed süvendid, mis on esmalt täitmata, saab laotud restil vastava osa süvenditest ära lõigata, nii et süvendid saab ülemise asfaldisegu kihi ladumisel täielikult täita.

6. Võre paigaldamisel peab teepinna temperatuur olema vahemikus 5 °C kuni 60 °C.

 

Ⅲ Keskmise teralisusega asfaltbetoon

1. Asfaltbetoonsillutis:

① Automaatse sillutise paksuse ja tasandusseadmega sillutuskivi kasutamine asfaltbetooni paigaldamiseks. Teekate on asfalteeritud poole laiuselt.

② Kui kõvera raadius on sillutuskiviga töötamiseks liiga väike, võib kasutada käsitsi sillutamist. Kuid tuleb märkida, et sillutusmaterjal tuleks raudplaadile maha laadida; Kasutage sillutamiseks labidat ja ärge tõstke labidat kaugele; Laota ja tasanda samaaegselt kaabitsaga; Kasutatavad sillutustööriistad tuleks kasutamiseks kuumutada.

③ Asfaltbetooni sillutise temperatuur: naftaasfaldi kasutamisel on tavaline ehituse sillutise temperatuur 110-130 kraadi C ja maksimaalne temperatuur ei tohi ületada 165 kraadi C; Madala temperatuuriga ehitussillutise temperatuur on 120-140 kraadi C ja maksimaalne temperatuur ei tohi ületada 175 kraadi C. Kui temperatuur on alla 5 kraadi C, ei tohi asfaltbetoonkattega töid teha. Tuleb võtta usaldusväärseid meetmeid, nagu asfaltbetooni segamistemperatuuri tõstmine, isolatsiooni tugevdamine ning sillutamise ja valtsimise tihe koordineerimine. Asfaltbetooni segamistemperatuur ei tohi siiski ületada spetsifikatsioonides määratud piirväärtust.

④ Sillutustöödel tuleb vihma korral ehitus peatada ning koormamata asfaltbetoon peab olema hästi kaetud ja isoleeritud.

 

2. Asfaltbetoonvuugid:

① Ehitusvuuk kasutab külmvuugi meetodit. Pikiõmblusi ei jää.

② Horisontaalsete ehitusvuukide seadistamine ja ühendamine. Piserdage etteantud sillutise lõigu lõppu kiht liivateipi, seejärel asetage asfaltbetoon ja rullige see kallakusse. Pärast asfaltbetooni jahutamist kasutage lahtise liiva eemaldamiseks lõikemasinat. Värskelt laotud asfaltbetooni tihendamine põikivuugis tuleb kõigepealt läbi viia põikivaltsimise teel.

 

3. Asfaltbetooni valtsimine

① Asfaltbetooni tihendamisel kasutatakse tihendamiseks terastrumli staatilise surverulli ja vibreeriva rulli kombinatsiooni, mis viiakse läbi kolmes etapis: esialgne tihendamine, uuesti tihendamine ja lõplik tihendamine. Rull peaks veerema aeglase ja ühtlase kiirusega.

② Asfaltbetooni valtsimistemperatuur: naftaasfaldi kasutamisel ei tohi ehituse tavaline valtsimistemperatuur olla madalam kui 110-140oC; Valtsimistemperatuur madala temperatuuriga ehitusel on 120-150 kraadi C ja ei tohi olla madalam kui 110 ° C. Temperatuur valtsimise lõpus ei tohi olla madalam kui 70 ° C. Esialgne tihendamine tuleks läbi viia kl. kõrgem temperatuur, kuid see tuleks määrata prooviladumise ja tihendamise põhjal, et tihendusprotsessi käigus ei tekiks nihkumist ega pragunemist.

③ Algrõhk on staatiline rõhk. Rull veereb väljast keskele, külgnevad veererihmad kattuvad 2/3 ratta laiusest. Veeremisel peab rulli vedav ratas olema suunatud laoturi poole; Ärge muutke järsku tihendusteed ja -suunda; Rulli käivitamine ja seiskamine peab toimuma aeglaselt, vähendatud kiirusel. Taastihendamine viiakse läbi vibreeriva rulliga 4-6 läbimiseks (määratud katsete põhjal), vibratsioonisagedusega 35-50Hz ja amplituudiga 0.3-0 0,8 mm. Teekatet tuleks pöörata, ümber pöörata või parkida ootamiseks.